Teravilja kokkuostuhinnad on langenud kolme aasta tagusele tõusueelsele tasemele ja madalamalegi. Maailmaturul on siiski märke viljakaubanduse elavnemisest.
Statistikaameti andmetel oli 2008. a Eesti teravilja kogusaak 864 200 tonni. Kui 2007. a saadi suur teraviljasaak nii külvipinna suurendamise arvel kui ka tänu vilja kasvu ja koristust soosinud ilmale, siis 2008. a valitsesid kasvuperioodi lõpus ja koristusperioodil eriti rasked ilmastikutingimused. Kasvupind oli küll 5,8% suurem kui 2007. a, mis lubas oodata mullusest veelgi paremat saaki, kuid tegelikult jäi 2008. a kogusaak 1,7% väiksemaks. Eelmise aastaga võrreldes suurenes vaid taliviljade (rukis, talinisu, tritik) saak.
Tabelit ei saa laiendada kogu Eesti teraviljakasvatusele, sest siin olevad andmed on parimate tootmispõldude kohta, kus saadi teravilja 6–8 ja rapsiseemet 3,3–4,5 t/ha. Eesti keskmine teraviljade ja rapsiseemne saagitase on sellest 2 korda madalam. Ja sellise saagikuse juures on madalate kokkuostuhindade tõttu isegi kõiki toetusrahasid arvesse võttes teraviljakasvatajatel väga raske oma tootmisega kasumisse jõuda. 2009. a on Eesti põllumeestele väga raske aasta.
Tänavused teraviljade head kasvutingimused kevadel-suvel andsid lootust saada sügisel suuri saake. Kahjuks vihmane koristusperiood vähendas saake ja langetas vilja kvaliteeti. Tootmise tulukust aga mõjutasid kõige enam madalad kokkuostuhinnad ning mineraalväetiste endiselt kõrged hinnad.
Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimus augusti lõpus rahvusvaheline mahepõllumajandusalane teaduskonverents, millel osales üle 100 teadlase 19 riigist.
Konverentsi teema oli tervisliku toidu kasutamise edendamine mahepõllumajanduse abil Põhjamaades ning Balti regioonis, kuid osavõtjaid oli kaugemaltki, näiteks Jaapanist ja Hiinast.
Septembris käisid Eesti põllumehed ja konsulendid tutvumas Jaapani peamise põllumajandussaadusi tootva saare – Hokkaido – põllumajandusega.
Hokkaido on väga produktiivne piirkond, kus toodetakse enamik Jaapanis tarbitavatest põllumajandussaadustest. Kaasaegsele põllumajandusele pandi Hokkaidol alus 1869. aastal, mil asutati arenduskomisjon. Sinnamaani kasvas suurel osal saarest mets.
