1960ndatel hoogustunud taimekaitsevahendite ning väetiste kasutamine lihtsustas põllumehe tööd, tõi aga kaasa ka kõrvalmõjud ja nendest tulenevad probleemid.
Juba 1960ndate aastate alguses kirjeldas Rachel Carson oma “Hääletus kevades” taimekaitsevahendite, eriti putukamürkide ehk insektitsiidide kasutamise hukutavaid tagajärgi: putukatega seotud loomade/lindude hävimine, mürgiresistentsete kahjurite kujunemine, mürkide kahjustav toime inimesele, mürkide kogunemine toiduahelate lõpulülidesse.
Sügisel kogutud teratonnid annavad hinnangu põllumehe tehtud tööle. Muidugi ei sõltu kõik põllumehest, kuid ka ebasoodsates oludes tuleb saavutada parim.
ASi Rannu Seeme põldudel alustati tänavu koristust vara, juba juuli keskel.
Viljakoristusega on alati kiire. Esiteks aeg, mille jooksul tuleks vili koristada, on suhteliselt lühike. Hilisemal koristamisel suurenevad terakaod. Teiseks, koristamiseks sobivaid kuivi tunde on ööpäevas kasinalt. Paljude teadlaste arvates pole koristuskadude vähendamine sugugi kergem ülesanne kui bioloogilise saagi suurendamine.
Eestis rohkem kui 10 aastat tuure kogunud lihaveisekasvatus on tänaseks jõudnud murdepunkti, kust edasi on oodata uusi arenguid. Arenguruumi on ka tarbija poolt vaadates.
Lihaveiseid üritati Eestis kasvatada juba nõukogude ajal, mil saartel peeti hereforde. 1970ndatel katsetati ka ðarolee tõuga, kuid nähes, et see hooldamata ei kasva, asi lõpetati. Uuesti hakkasid lihaveised huvi pakkuma pärast Eesti taasiseseisvumist, kui Eestimaa talude põllud olid maareformi tulemusena rohtu kasvamas.
Igaüks võib mustikaid kasvatada, kui tal on teadmisi ja kannatlikkust
EMÜ aianduse osakonna dotsent Marge Starast annab väärtuslikke nõuandeid inimestele, kes armastavad mustikaid niivõrd, et ei põlga vaeva seda ka kodus kasvatada. Eelkõige nõuab see teadmisi: milline sort millistele muldadele sobib, kuidas kujundada kodust mustikapeenart jne. Ka kannatlikkust on vaja, sest mustikaistandus hakkab kasu tooma alles 8-9 aastat pärast rajamist.
